Päike on meie päikesesüsteemi keskne keha. Täht, mis annab võimaluse eluks maal, võites igal hommikul pimedust ning soojendades meid rannaliival. Võib julgelt väita, et me oleme loomult kõik päikesekummardajad ja soosime päikesekiirte meeldivaid mõjusi.
Samas peab ka siinkohal paika vana ütlus, et kui head asja saab lihtsalt liiga palju!
Vahest tundub, et Eestile polegi määratud päikesepasitelisi ilmasid nii palju kui teistele riikidele ning kuigi selles on tõetera sees, siis vaadates statistikat ei ole pilt nii nutune kui esialgu tundub. Eesti Riigi Ilmateenistuse järgi oli eelmise aasta maikuus päikesepaistet tervelt 375 tundi, mis on 136% normist (paljuaastane keskmine 276 tundi). Tänavu aasta veidi vähem, 323 tundi, mis on siiski 117% normist.
Eelmise aasta suvekuudel oli päikesepaistet koguni üle 900 tunni ning ehkki kõige päikeselisem kuu oli juuni, ei olnud järgnevad kuud kaugel maas. Kevad oli sel aastal visa tulema kuid tulemata ta kindlasti ei jäänud, sest mai keskpunktis oli õhutemperatuur 27,1 °C, mis on võrreldes eelmise aasta tulemusega vaid mõne kraadi võrra väiksem.
Õhutemperatuur on meil üldteada üsna kõikuva iseloomuga, kuid suve keskmine, milleks on 16,5°C, annab mõista, et lühikesi pükse me päris kapisügavustesse jätma ei pea. Nagu me nüüd näeme, saame veendunult öelda, et ka meie maal on võimalik suve nautida rohkem kui ühel päeval.
Olles selgeks teinud, et me ei ela ainult halbade suusailmade riigis, siis tuleb arvestada ka päikesest tulenevate ohtudega. Peamised ohud, mida me antud artiklis käsitleme, on kuumarabandus, päikesepiste, päikesepõletus ja UV kiirgused. Me vaatleme põgusalt millega tegu, kuidas ennetada tagajärgi ning kuidas anda vajadusel esmaabi.
Kuumarabandus ja päikesepiste
Võiks ju arvata, et sellised seisundid saavad tekkida alles ekstreemsetel kuumustel kuid tegelikult Eesti olusid arvestades on juba piisav kui õhutemperatuur on vaid 25° C. Eelkõige on ohustatud väikelapsed ja eakad kuid ka krooniliste vereringehäiretega ja ülekaalulised täiskasvanud. Teadlased on selgeks teinud, et kuumalainete ajal tõuseb üleüldine suremus ning eriti nende seas, kes põevad südameveresoonkonna haigusi.
Tallinna Kiirabi peaarst, Raul Adlas, sõnastab kuumarabanduse selliselt: „Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide puudulik või ebaadekvaatne reaktsioon ülekuumenemisele, mille tagajärjel kehatemperatuur tõuseb eluohtlikult kõrgeks – üle 42 °C. Põhiline termoregulatsiooni vahend niiskes kuumas õhus viibimisel on higistamine. Kuumarabanduse korral ei suuda organism enda sees füüsilisel koormusel tekkivat soojushulka ära anda, higistamine lakkab.“
Päikesepiste on kuumarabanduse alaliik, mille peamiseks erinevuseks on, et see tekib päikesekiirguse otsesel mõjul ilma füüsilise koormuseta.
Mõlemal seisundil on sisuliselt samad sümptomid:
- Nahk on kuum ja kuiv (higistamine on peatunud)
- Iiveldus ja nõrkus
- Peavalu ja pearinglus
- Kõrge kehatemperatuur (isegi kuni 42 °C)
- Teadvuse hägunemine ja teadvusekadu
Ennetamine
- Ilmastikule vastav riietus ja müts (hingavad)
- Regulaarne puhkus (jahedas/varjulises kohas)
- Viibides siseruumides õhutada tube ja kasutada aknakatteid
- Regulaarne vedelikutarbimine vastavalt koormusele
Esmaabi
- Rõhksõna jahutamisel
- Liikuda jahedasse/varjulisse kohta
- Vabastada riietest
- Valada üle jaheda veega või kasutada näiteks autokliimat
- Vajadusel kiire transport haiglasse
Päikesepõletus ja UV kiirgused
Päikesepõletus ja ultraviolettkiirgused käivad käsikäes. UV-kiirgused on jagatud kolme gruppi. Osoonikiht kaitseb meid täielikult UVC ning laialdaselt ka UVB kiirte eest lastes viimast maapinnale vaid 5-10% ulatuses kuid UVA, mille kiired jõuavad maapinnale 90% ulatuses on meie jaoks peamine tähelepanu nõudev tegur. Vastupidiselt laiale arvamusele, et kui päike „võtab“, mõeldes selle all kuumust mida tunneme nahal ei ole seoses UV-kiirgustega, sest nende mõju ei ole tegelikult koheselt tunda. Otsest soojustunnet tekitavad hoopis infrapuna kiired.
Päikesepõletus tekib UV liigsest toimest meie nahale. Põletuse ulatus sõltub kiirguse kogusest, sest UV-kiirgused kuhjuvad meie nahas. See tähendab, et mida kauem meie kehad on eksponeeritud päikesekiirgusele, seda suurema ulatusega on ka põletus. Kiirte toime tugevus sõltub maakera laiuskraadidest, pilvedest, asukoha kõrgusest, osoonikihi paksusest, maapinna peegeldumisest ning ka kellaajast.
Pilt: Riigi Ilmateenistus.ee
Rahvast teavitatakse UV-kiirguste tugevusest läbi UV-indeksi, mis on maailmas kokkulepitud numbriline infotabel, mis annab lihtsustatult seletades mõista kui kaua võib päikese käes viibida enne kui tekib põletus. Mida kõrgem on number, seda vähem kulub aega kahjustuse tekkeni ehk seda intensiivsem on kiirgus antud ajahetkel. Jättes rekordid kõrvale ulatub meil Eestis UV-kiirguse tase maksimaalselt 5-6ni ning püsib tavaliselt 2-4 piires. Arvestades, et see on üsna madalapoolne tase, toonitab WHO, et seda ei tasuks võtta võimalust viibida kauem päikese käes, sest kiirgused nahas ja silmas kuhjuvad.
Teadlased on aastaid tagasi tõestanud, et korduv pikaajaline päikesekiirtest tingitud põletus nahale ja silmale on üheks otseseks teguriks hea- ja halvaloomulise kasvaja (melanoom) tekkeks ja silma halllkae moodustamiseks.
Alates 1970-ndatest on nahakasvajate osakaal tõusnud hüppeliselt. Arvatakse, et kultuuriline mõtlemisviis, et päikesest tingitud pruun nahk on tervise ja ilu etalon, on just peamine põhjuslik tegur. Eesti vähiliit kirjutab oma lehel, et halvaloomuline nahavähk on üks kiiremini edasiarenev vähiliik ning Eestis näiteks avastatakse aastas u 900 uut vähijuhtu, millest 130 on melanoomid.
Ennetamine
- Väldi päevitamist keskpäeval, kus UV-kiirgus on kõige intensiivsem
- Kasuta regulaarselt päikesekaitsetooteid tugevusega vähemalt 15 SPF ja lastel 30 SPF
- Väldi pikalt päevitamist, eriti suve alguses
- Väldi solaariume, et vähendada nahavähi riske
Esimesed põletusnähud tekivad mõne tunni mõõdudes
- Kerge põletuse korral nahk punetab, sügeleb, puutetundlikus
- Sügavama põletuse korral nahk tursunud, valulik ja kaetud villidega
- Üldine reaktsioon võib hõlmata kehatemperatuuri tõusu ja külmavärinaid
Esmaabi
- Korduvalt jahutada jaheda veega või külme vee mähisega
- Kasutada nahasõbralikke päevitusjärgseid tooteid
- Tugeva põletuse korral kasutada apteegist saadavaid spetsiaalseid põletusvastaseid geele
- Vajadusel kasutada valuvaigisteid vastavalt apteekri soovitusele
Elu5- Ragnar Vaiknemets
