Ülekaalulisus on Eesti ühiskonnas süvenevaks probleemiks. Kui 2012. aastal oli 16-64-aastaste inimeste seas ülekaaluliste osakaal 29,9% ja rasvunute osakaal 19%, siis 2014. aastal olid vastavad näitajad 32,5% ja 19,5%.
Ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal kasvas nende kahe aastaga 10,5%-lt 11%-ni (1). Võrreldes Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti rasvunute osakaalu arvestades tabeli ülemises otsas.
Kõige ulatuslikuma summaarse tervisekao (DALY) moodustavad eestis südame-veresoonkonna haigused. Kõikidest surmadest moodustavad need lausa üle 45% ning neid seostatakse tihedalt ülekaalulisusega.
Veel seostatakse ülekaalulisusega diabeeti, mis on haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastate (YLD) pingerivis Eestis 4. kohal. Neljast olulisimast riskifaktorist mis viivad surma või tervisekaoni, viitavad kolm otseselt ülekaalulisusele – 1. kohal on kõrge vererõhk, 2. kohal halvad toitumisharjumused ning 4. kohal kõrge kehamassiindeks. (2)
Suhkur kui terviseprobleemide süvendaja
Suhkruga magustatud jookide tarbimine suurendab nii ülekaalulisuse riski kui eelmainitud haigustesse haigestumise riski.
- 2015. aastal avaldatud meta-analüüs, mis uuris USA ja Suurbritannia 18-aastaste või vanemate inimeste joogivaliku seost 2. tüüpi diabeeti haigestumisega, leiti, et päevas 250 ml suhkruga magustatud joogi manustamine tõstab haigestumise riski 13% (3).
- Teine, 2010. aastal avaldatud meta-analüüs tõi tulemuseks, et isikutel, kes tarbivad päevas keskmiselt 1-2 portsjonit (250 ml) suhkruga magustatud jooke, on lausa 26% suurem risk haigestuda 2. tüübi diabeeti kui neil, kes tarbivad nimetatud jooke vähem kui korra kuus (4).
- 24-aastase follow-up perioodiga uuringus leiti, et neil, kes tarbisid päevast päevas keskmiselt 2 portsjonit suhkruga magustatud jooke, oli südame isheemiatõvesse haigestumise risk 35% suurem võrreldes nendega, kes tarbisid jooke keskmiselt vähem kui korra kuus (5).
Suhkrumaks ja sellega kaasnev hinnatõus
Mitmetes riikides on magustatud jookidele kehtestatud maksud. Tšiilis, Mehhikos, Prantsusmal, Suurbritannias – kõikides neis riikides on kehtestatud suhkrumaks, mis küll erineb mõnevõrra detailsuselt, kuid kokkuvõttes on see tõstnud magustatud joogi liitri hinda vähemalt 10%. (6,7,8, 9).
Ka Eestis on üritatud magustatud joogi maksu seadust vastu võtta, mis läbis edukalt ka riigikogu hääletuse. Seadus oleks pidanud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.
Selle maksuga oleks maksustatud magustatud joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5g 100ml kohta ning magusainet sisaldavad magustatud joogid.
Sellest maksust jääksid kõrvale alkohoolsed joogid ja piimatooted ning joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks. Maksu maksaksid magustatud joogi tootjad ja importijad ning see laekuks riigile. (10)
Arvestades, et tootjad kannavad joogi maksu lisakulu edasi otse tarbijateni, tõuseks näiteks 0,5l Coca-cola hind, mis sisaldab 10,6g suhkrut 100ml kohta, 0,15€ ehk veidi üle 20%. 2l pudeli hind tõuseks aga 0,6€ võrra, mis tähendaks hinnatõusu üle 36%.
Pea kõigi populaarsete karboniseeritud karastusjookide suhkrusisaldus on üle 8g/l, seega hinnatõus oleks päris tuntav.
Suured välismaised tootjad end meie riiklikust maksust häirida ei laseks, küll aga ilmselt viiksid kodumaised tootjad suhkrusisalduse vähemalt alla 8g/l, et hinnad tarbijale vastuvõetavamad oleksid.
Isegi kui tootjad ja importijad võtaksid osa maksukohustusest enda kanda ehk tarbija jaoks maksumäärad otse hinnatõusuna ei kajastuks, on alust eeldada, et vähemalt 5g/100ml suhkrut sisaldavate magustatud jookide hinnad tõuseksid kindlasti keskmiselt ca 15-20%.
Antud seadus ei jõustunud Vabariigi Presidendi otsuse tõttu. Põhjuseks peamiselt asjaolu, et seadus läheb vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse võrdse kohtlemise põhimõttega. (11)
Suhkrumaks ja loodetav tervisemõju
Suhkrumaksu sekkumise loodetavaks tervisemõjuks on suhkruga magustatud jookide tarbimise vähendamise abil igas vanuses ülekaaluliste inimeste osakaalu langetamine, saavutades sealjuures ka madalama 2. tüübi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste levimuse.
- Mehhikos ja Tsiilis viidi peale suhkrumaksu kehtestamist läbi uuringud mõistmaks, kas suhkrumaks on toonud kaasa suhkruga magustatud jookide müügi alanemise. Mehhikos oli kahe aastaga maksustatud jookide müük vähenenud 12%. Mõju oli kõige suurem madalama sotsiaalmajandusliku staatusega leibkondade seas. Tšiilis läbiviidud uuringu põhjal vähendas suhkrumaks kõrge suhkrusisaldusega jookide soetamist lausa 21,6%.
- Iirimaal, kus ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal on samas suurusjärgus nagu Eestis ning elukvaliteet samuti sarnasel tasemel, viidi 2013. aastal läbi mudeluuring, mis käsitles 10% suuruse suhkrumaksu tervisemõjusid. Leiti, et maksu rakendamise tagajärjel väheneb rasvunud inimeste osakaal (KMI>30) 1,3% ja ülekaaluliste osakaal (KMI>25) 0,7%. Sealjuures on rasvunud inimeste osakaalu vähenemine kõige märgatavam 18-24-aastaste seas. Sissetulek ei olnud kehamassiindeksi vähenemise puhul oluliseks faktoriks. (12)
- Erinevad mudeluuringud, kus simuleeritakse erinevaid stsenaariume, on leidnud, et nt Austraalias 20%- suuruse magustatud jookide maksu rakendamise korral oleks 25 aastat peale rakendamist elus 1606 inimest rohkem.
- Hinnanguliselt hoiaks suhkrumaks aastas Austraalias ära 800 uut 2. tüübi diabeedi juhtu ning 25 aastat pärast maksu rakendamist oleks 4400 südamehaigusega elavat ja 1100 insuldi läbielanud inimest vähem (13).
- Sarnastel tingimustel toimuks USAs südame-veresoonkonna haiguste ja 2. tüübi diabeedi uute juhtude oluline vähenemine. 10 aasta jooksul vähendaks maks summaarset tervisekaotust USA-s 101 tuhande aasta võrra ning lisaks 871 tuhat kvaliteetselt elatud aastat. (14)
Suhkrumaksu kulutõhususe uuringute tulemused
- 2012. aastal avaldatud USA mudeluuringus leiti, et tarbija jaoks 15-25% suurune hinnatõus langetaks nimetatud jookide tarbimist 25-64-aastaste elanike seas ca 15%.
- Kümne aasta jooksul hoiaks maks ära 2,4 miljonit diabeediga elatud aastat, 95 000 südame isheemiatõve-, 30 000 müokardi infarkti- ja 8000 insuldi juhtu.
- Kokku säästaks tervisesektor 10 aastaga seega ca 17 miljardit dollarit ehk ligi 15 miljardit eurot (15).
- Kehamassiindeksi alandamise teel oleks kulud tervishoiusüsteemile 23,6 miljardi dollari võrra madalamad.
- Iga dollar, mis maksu rakendamiseks kasutusele võetakse, tooks see tervishoiukulude säästmise teel tagasi 55 dollarit.
- Lisaks tooks suhkrumaks aastas riigieelarvele lisaks hinnanguliselt 12,5 miljardit dollarit (14).
Kaudselt on neid tulemusi võimalik üle kanda ka Eestisse kuna arenenud riikides on küllaltki sarnased ülekaalulisuse- ja rasvumise määrad. Samuti on erinevate uuringute põhjal suhkruga magustatud jookide maksul mõju nende tarbimisele võrreldava kaaluga. Kõik uuringud viitavad sellele, et maks mõjutab rohkem nooremat elanikkonda ja nende tarbimisharjumusi.
Uuringud näitavad, et maks mõjutab tarbimist nii madala- kui kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste seas. Võttes arvesse eelnevaid asjaolusid, on tõenäoline, et ka Eestis tooks suhkrumaks kaasa positiivseid muutuseid.
Eelarvemõjud – kuidas mõjutaks suhkrumaksu kehtestamine Eesti riigikassat ja rahva tervist?
- 2015. aastal läks Eesti riigi jaoks rasvumine ja ülekaalulisus maksma 45,5 miljonit eurot – 22,8 miljonit sellest moodustasid otsesed ravikulud (16). Võttes arvesse, et 2014. aastal oli ülekaaluliste 16-64-aastaste inimeste oskaal 32,5% ja rasvunute osakaal 19,5% (1) ning, et 15-64-aastaste inimeste arv Eestis oli 2014. aastal 866 007, siis on Eestis 2014. aasta seisuga 281 452 ülekaalulist ja 168 871 rasvunud 15-64-aastast inimest.
- Eeldades, et ravikulud alla 15-aastaste rasvunud laste seas ei moodusta üldistest ravikuludest kokkuvõttes üle 5%, on otsene ravikulu ühe rasvunud 15-64-aastase inimese kohta veidi üle 128 euro.
- Uuringute põhjal toob vähemalt 10% suurune suhkruga magustatud jookide hinnatõus kaasa ligikaudu 1,5% suuruse languse rasvunud täiskasvanud inimeste osakaalus. See tähendab, et Eestis oleks paar aastat peale maksu rakendamist ligikaudu 13 000 rasvunud 15-64-aastast vähem.
- See tähendab iga-aastast tervishoiukulude kokkuhoidu ca 1,7 miljonit eurot – kogu elanikkonda arvestades veidi üle euro inimese kohta. Kindlasti ei tooks Eestis maks inimese kohta sedavõrd suurt tervishoiukulude kokkuhoidu kui USA-s, kuid eeldades, et maksu rakendumise kulu jääks Eestis aastas vahemikku 400-700 tuhat eurot, on kasu sellegipoolest suur.
- 2016. aastal müüdi Eestis 104,75 miljonit liitrit suhkruga magustatud jooke, mille keskmine hind oli 1,57€/l. Arvestades, et peale maksu rakendamist väheneb jookide tarbimine ca 15-20% ning maksumäära suurust 15-20%, lisandub riigieelarvele peale maksu rakendumist iga-aastaselt hinnanguliselt 19,7-28 miljonit eurot.
Saadud tulu on võimalik omakorda rakendada tervislikumate jookide müügi soodustamiseks ja teisteks tervist edendavateks tegevusteks.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Analüüsi koostanud Norman Põder
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
