2019. aasta lõpus alguse saanud koroonaviiruse puhang (COVID-19) on kahtlemata olnud stressirohke eesliini töötajatele, kuid tegelikkuses ka koduses isolatsioonis inimestele. Eestis 12. märtsil väljakuulutatud eriolukord kestis rohkem kui 2 kuud.
Sellel ajal propageeris valitsus aktiivselt kodus püsimist. Väljas liikumine oli lubatud vaid hädavajalikel tegevustel nagu poes või tööl käimine ning kõike seda soovitatati võimalusel teha kaugteel.
Teiste inimestega v.a oma kõige lähedasemate inimestega on siiani tungivalt mittesoovitav kohtuda ja kehtib ka 2+2 reegel ehk kahekesi ja kahe meetrise distantsi hoidmine.
See kõik mõjutab inimese vaimset tervist. Hirm ja ärevus haiguse ees on valdavad ning võivad põhjustada täiskasvanutel ja lastel tugevaid emotsioone.
Stressiga toimetulek muudab sind ja inimesi, kellest hoolid. Samas võib see kõik muuta kogukonda ka tugevamaks või nõrgemaks olenevalt sellest, milline hoiak võetakse.
Nakkushaiguse COVID-19 puhangu ajal esinev stress võib hõlmata järgmist
- Hirm ja mure enda ja lähedaste tervise pärast.
- Une- või söömisharjumuste muutused.
- Une- või keskendumisraskused.
- Krooniliste terviseprobleemide süvenemine.
- Vaimse tervise seisundi halvenemine.
- Alkoholi, tubaka või muude uimastite suurem kasutamine.
Kõik reageerivad stressirohketele olukordadele erinevalt
See, kuidas sa antud viiruspuhangule reageerid, võib sõltuda sinu taustast, asjadest mis eristavad sind teistest inimestest ja kogukonnast kus elad.
Inimesed, kes võivad reageerida COVID-19 kriisi stressile tugevamalt
- Vanemad inimesed ja krooniliste haigustega inimesed, kellel on suurem risk haigestuda COVID-19.
- Lapsed ja teismelised.
- Inimesed, kes aitavad COVID-19-le reageerimisel ehk eesliinitöötajad nagu tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad jne.
- Inimesed, kellel on vaimse tervise häireid, sealhulgas need, kellel on sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleeme.
Hoolitse enda ja oma kogukonna eest
Enda ja oma sõprade ning perekonna eest hoolitsemine aitab stressiga toime tulla. Aidates esmalt ennast suudad panustada ka sellesse, et teisedki oma stressiga toime tuleksid. Sedasi käitudes saad ka oma kogukonda tugevamaks muuta.
Võimalused stressiga toimetulemiseks
- Tee paus uudiste, sealhulgas sotsiaalmeedia vaatamisest, lugemisest või kuulamisest. Pandeemia infoüleküllus on äärmiselt koormav.
- Hoolitse oma keha ja vaimu tasakaalu eest – proovi mediteerimist, erinevaid hingamistehnikaid ja jooga harjutusi.
- Söö tervislikke, tasakaalustatud toite 3 korda päevas + 2 vahepala.
- Treeni regulaarselt – jaluta iga päev värskes õhus ja tee trenni 2-4 korda nädalas.
- Maga piisavalt – 7-9h. Une maht ja selle kvaliteet on ülioluline!
- Väldi alkoholi liigset tarbimist – pea kinni riiklikest soovitustest.
- Leia aega lõõgastumiseks – tegele hobidega.
- Võta ühendust sõprade ja lähedastega. Räägi oma muredest ja enesetundest inimestega, keda usaldad.
Teadlikkus aitab stressi vähendada
Valeinfot on alati liikvel iga teema kohta, kuid kriiside ajal tekib seda erinevatel põhjustel lausa erakordselt palju. Antud koroona viiruspuhang on oma olemuselt uudne nähtus, kus tegemist on täiesti uue viirusega, mida teadlased alles uurivad ning paljudes asjades pole veel konsensusele jõutud.
Samuti on antud viiruspuhangule rakendatud meetmed oma mahus pretsedenditud. Antud infokülluses on raske orienteeruda ja selle tagajärjel tekib palju valetõlgendusi, kuid ka pahatahtlikku valeinfo levitamist.
Ole allikakriitiline ja lähtu olemasolevatest faktidest. Nende jagamine enda lähedaste seas aitab kaasa antud olukorra mõistmisele, mis kokkuvõttes vähendab teadmatust ja sellest tulenevalt ka ärevust ja stressi.
Hoolitse enda vaimse tervise eest
Kui tunned üha suurenevat ja kestvat stressi mis hakkab juba igapäevaseid toiminguid takistama, siis on aeg helistada enda perearstile, kes sind vajadusel edasi suunab.
Kui sul on varem diagnoositud vaimse tervise haigus, siis selle ravi peab kindlasti jätkuma.
Enamus psühholooge, psühhiaatreid ja terapeute on nõus sind kaugteel nõustama ja vajadusel retsepte kirjutama.
Lastevanematele
Lapsed ja teismelised reageerivad sellele, mida nad ümbritsevatelt täiskasvanutelt näevad. Kui vanemad ja teised täiskasvanud suhtlevad antud viiruspuhangu teemal rahulikult ja enesekindlalt, saavad nad oma lastele parimat tuge pakkuda.
Vanemad võivad olla neid ümbritsevatele lastele rahustavamad, kui nad on paremini ette valmistatud.
Jälgi, kas ja kuidas muutub sinu lapse käitumine
Kõik lapsed ja teismelised ei reageeri stressile ühtemoodi. Mõned levinumad muudatused, mida tuleks jälgida:
- Liigne nutt või ärritus noorematel lastel.
- Läbitud probleemsete käitumiste juurde naasmine (näiteks tualetiõnnetused või voodimärgamine).
- Liigne mure või kurbus.
- Ebatervislikud söömis- või magamisharjumused.
- Ärrituvus ja käitumine teismelisena.
- Kehv tulemus koolis või kooli vältimine.
- Raskused tähelepanu ja keskendumisega.
- Kohustuste vältimine.
- Seletamatud peavalud või kehavalu.
- Alkoholi, tubaka või muude uimastite tarvitamine.
Võimalused lapse toetamiseks
- Räägi oma lapse või teismelisega COVID-19 puhangust. Vasta küsimustele ja jaga fakte viisil, millest laps või teismeline aru saab.
- Veendu, et laps tuleb toime. Anna talle teada, et see on normaalne, kui ta tunneb antud keerulises situatsioonis ärritust. Jaga nõuandeid kuidas omaenda stressiga toime tulla.
- Piira oma pere kokkupuudet sündmuse uudisteülekannetega, sh sotsiaalmeedias. Lapsed võivad kuuldut valesti tõlgendada ja võivad teemast, mida nad ei mõista liialt ehmuda.
- Proovi olla kursis lapse rutiinidega ja õppetööga. Suletud koolide tõttu on lapsed kodusel õppel, mis on neile, kuid ka lapsevanematele suureks väljakutseks.
- Ole eeskujuks. Tehke pause, magage palju, tehke trenni ja sööge hästi. Võtke ühendust oma sõprade ja pereliikmetega.
Inimesed, kellel on suurem risk raskete haiguste tekkeks
COVID-19 puhangu tõttu on suurenenud stressirisk inimestel, kellel on suurem risk raskete haiguste tekkeks, näiteks vanemad täiskasvanud ja krooniliste haigustega inimestel.
Erilised kaalutlused hõlmavad järgmist:
- Vanematel täiskasvanutel ja puuetega inimestel on suurem risk vaimse tervise probleemide, näiteks depressiooni tekkeks. Siin on ka risk depressiooni segi ajada vananemise normaalse osaga.
- Vaimse tervise probleemid võivad esineda füüsiliste kaebustena (näiteks peavalud või kõhuvalu) või kognitiivsete probleemidena (näiteks keskendumisraskused).
Sagedased reaktsioonid COVID-19 suhtes
- Mure end viiruse eest kaitsmisel, sest neil on suurem oht põdeda haigust läbi raskel kujul. Nähtamatu vaenlasega võitlemisel võib tekkida kergem paranoia.
- Mure, et tervishoiusüsteemi ja ühiskondlike teenuste kättesaadavus võivad olla häiritud.
- Üksildustunne. Sotsiaalne isoleeritus mõjutab oluliselt enesetunnet, eriti kui elatakse üksi.
- Süütunne, et lähedased aitavad neid igapäevases tegevuses.
- Stigmatiseerimine. Kogetakse stigmat vanuse, rassi või etnilise kuuluvuse, puude või COVID-19 leviku tajutava tõenäosuse tõttu.
- Individuaalne toimetulekuhäire. Eriti on ohugruppides inimesed, kes elavad madalama sissetulekuga leibkondades või kogevad raskusi keelebarjääride tõttu.
Toeta oma lähedasi
Väga oluline on oma lähedastega sageli ühendust võtta. Virtuaalne suhtlus aitab sinul ja su lähedastel end vähem üksildasena ja eraldatuna tunda.
Kaalu lähedastega ühenduse loomist järgmistel viisidel:
- Telefon – helista sageli oma kõige lähedasematele, kuid miks mitte ka vanadele sõpradele, kellega pole mahti olnud juttu ajada.
- E-post – pikad kirjad, mis on alatise homse varna lükatud on nüüd heaks võimaluseks ära teha.
- Kirjade või kaartide postitamine – endiselt on palju inimesi, kes ei ole tehnoloogiaga sina peal, kuid naudivad sellest hoolimata kirju ja nende saamist.
- Tekstisõnumid – nii muuseas kirjutades mõned hoolivad sõnad võivad kellegi jaoks olla päeva kõrghetk, mis pöörab halva päeva teise suunda.
- Videovestlus – hääle kuulmine on abistav, kuid üksteise nägemine aitab inimeste vahel paremat sidet luua.
- Sotsiaalmeedia – hea viis kuidas enda suhtlusringkonnas korraga suuremale hulgale inimestele enda tegemistest teada anda.
Aita oma lähedasi nende vajadustega
- Tea, milliseid ravimeid su lähedane võtab. Proovi neile saada vähemalt ühe kuu ravimite pakkumine. Haruldasemate ravimite puhul on mõistlik hoida silma peal tarneraskustel ja alternatiividel.
- Jälgi lähedasele vajalike meditsiinitarvete saadavust ja olemasolu ning tekita vähemalt 1 kuu varu.
- Varu kiiresti riknematut toitu (sügavkülmutatud, konserveeritud, purgitoidud, kuivtooted). Sedasi minimeerid enda ja lähedaste vajadust sageli poes käimist.
Hoolitse oma emotsionaalse tervise eest. Lähedase eest hoolitsemine võib samuti emotsionaalset stressi tekitada, eriti sellise haiguspuhangu ajal nagu COVID-19.
Enda toetamiseks on võimalusi. Olles ise terve ja rõõmus, suudad panustada ka teiste heaolusse. Kindlasti jää koju, kui oled haige.
Ära külasta perekonda ega sõpru, kellel on suurem risk haigestuda COVID-19. Kasuta oma lähedase toetamiseks ja turvaliseks hoidmiseks kontakti hoidmiseks virtuaalset suhtlust.
Kodusest isolatsioonist väljuvatele inimestele
Teistest eraldumine võib olla stressi tekitav. Isegi kui sa ei olnudki haige, on pärast sotsiaalset isolatsiooni sellest välja tulemine individuaalne.
Emotsionaalsed reaktsioonid kodusest isolatsioonist väljumisel võivad hõlmata järgmist
- Erinevad emotsioonid on segamini – kergendus, viha, süütunne.
- Hirm ja mure enda ja lähedaste tervise pärast.
- Stress kogemuste põhjal, mis on seotud teie enda või teiste jälgimisega COVID-19 nähtude ja sümptomite osas.
- Kurbus, viha või pettumus, sest sõpradel või lähedastel on põhjendamatu hirm nakatuda sinuga kontakti kaudu, ehkki sul ei ole haigustunnuseid.
- Süü selles, et ei saanud karantiini ajal normaalset tööd ega vanemlikke kohustusi täita.
- Muud emotsionaalse või vaimse tervise muutused.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
