Jätkates tõenduspõhisuse ja sarkopeenia lainel (eelnevad artiklid: osa1, osa 2), oleme selgeks teinud, et kehaline aktiivsus on tõhus leevendamaks sarkopeeniast tulenevaid vaevusi, kuid kas see on ka kulutõhus?
Mis on Sarkopeenia?
Peamiselt vananemisest tulenevat lihasnõrkust ja lihasmassi kadu nimetatakse sarkopeeniaks. Seda iseloomustab lihaste füsioloogiliste ristlõikepindalade ja lihaskiudude vähenemine (1, 2, 3).
Sarkopeenia on tugevas seoses suremuse, hapruse, haigestumuse ja erinevate krooniliste mittenakkushaiguste nagu nt diabeedi ja südameveresoonkonnahaigustega. (4, 5, 6).
Organismi vananemisega kaasnevad muutused, nagu füüsilisest tegevusetusest põhjustatud lihaskadu, närvisüsteemi mandumine, sagedased põletikulised protsessid, hormonaalne ebakõla, tasakaalustamata kalorite tarbimine ja lihaste koostise kvaliteedi langus on kõik aluseks sarkopeenia tekkele (7). Lihasjõu ja lihasmassi vahel eksisteerib selge seos (2, 3, 8).
Lihasmassi vähenemine algab juba 45 eluaastast, mis annab endast märku kehaliste võimete nagu keha tasakaalu, jõu ja vastupidavuse langusega.
Sarkopeenia levimus ja kahju tervisele
Sarkopeenia tagajärjel halveneb oluliselt igapäevaeluga toimetulek ja tõsise elukvaliteedi languse ärahoidmiseks vajatakse kõrvalist abi. (9).
Lihasjõu alanemine toimub kiirusega 1-5% aastas ning võib alata juba 30. eluaastate paiku, mis tähendab, et praeguse oodatud eluea lõpus omab inimene kuni 70% vähem jõudu, kui enne selle alanemise algust (10). Nende näitajate langusele aitab kaasa ka vanusest tulenev aktiivsuse vähenemine (11).
Sarkopeenia levimus on 60-70 aastaste hulgas 5-13% maailma rahvastikust.
Vanuse kasvades tõuseb levimus märkimisväärselt kõrgele, ulatudes >80 aastastel kuni 50%-ni. (12). Arvestades, et suur osa maailma rahvastikust on vananev, on ennustatud >60 aastaste osakaaluks aastaks 2025 ligi 1.2 miljardit ning aastaks 2050 2 miljardit sarkopeenia mõjude all kannatajat.
Sarkopeenia mõju eakatele on laia haardega. Seda saab lõppkokkuvõttes mõõta haigestumuse, puude ja tegevuspiirangu (9), suremuse (13) ning kõrgete tervishoiu kuludega (14).
Taolist sündroomi seostatakse ka lühi- ja pikaajaliste haiglavisiitidega ning seda kogevad inimesed vajavad sagedamini abi igapäevatoimingutega hakkama saamises.
Tegevuspiirangut ja puuet on tugevalt seostatud kõrgendatud hospitaliseerimise ja hooldekodusse asetamise riskiga.
Kõike arvesse võttes näemegi kuidas erinevad rahvatervise valdkonnad selle tulemusena kannatavad. Sarkopeenia all kannatavate inimeste seas on kõrgem määr tegevuspiirangutes, iseseisvuse kaotuses, kehv toimetulek kaasuvate haigustega ning hooldushaigla või hooldekodu vajaduses.
Arvesse tuleb võtta ka muud sotsiaalsed probleemid mis on seotud sarkopeeniast tulenevate toimetuleku raskustega ja mis mõjutavad oluliselt tervishoiukulusid. (15).
Mis on kuluefektiivsus?
See, kui mingi sekkumine on efektiivne ei tähenda, et see ka kuluefektiivne oleks. Kuluefektiivsuse eesmärgiks on vaadelda sekkumisi riiklikul tasandil alati kooskõlas vajaminevate ressurssidega ning leida kõige mõistlikum variant, mis annaks maksimaalse lisandväärtuse minimaalsete kuludega.
Oleks igati empaatiline ja humaanne lähtudagi vaid tulemuspõhistest sekkumistest, kus kõrge tervisekao vältimine annab valikul eelise.
Kahjuks peame siiski tegema koostööd reaalsusega, kus ressursid ei ole lõppematud. Seetõttu on sekkumisprogrammi valik pigem majanduslik ning eelkõige poliitiline otsus, mitte alati maksimaalsest tervisekasust lähtuv küsimus.
Kehaline aktiivsus kui efektiivne sekkumine
Eelnevad uuringud on tõestanud, et viljeledes kehaliselt aktiivset eluviisi, on võimalik ennetada ja pidurdada vanusest ja passiivsusest tulenevaid negatiivseid muutusi skeletiluudes – ja lihastes (16).
Seda, et kehaline aktiivsus, vähemalt kolme kuulise perioodina, on tõhus vähendama sarkopeeniast tulenevaid vaevusi – kinnitab ka valdav enamus selle alastest meta-analüüsidest ja süstemaatilistest ülevaadetest.
Eriti häid tulemusi näitasid pikema aja vältel läbi viidud intensiivsed jõutreeningud, kus kasutati harjutustel kõrgeid kordusi.
Kõigis nendes uuringutes kasutatud sekkumiste tagajärjel tõusis osalejate lihasmassi protsent ning suurel osal ka lihasjõudlus.
Nende näitajate paranemise tõttu vähenes tegevuspiirangute osakaal ja suurenes võimekus tegeleda igapäevatoimetustega tõhusamalt kui enne sekkumist. (17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24).
Metoodika – uuringu kuvandi moodustamine
Teema uurimiseks püstitasin kõigepealt PICO mudelit järgides uurimisküsimuse.
- Populatsiooniks (population) on inimesed vanuses 45 ja vanemad, kellel on alanenud lihasmass, –jõudlus ja –vastupidavus või diagnoositud sarkopeenia.
- Sekkumine (intervention) seisneb kehalise aktiivsuse tõstmises läbi pikaajalise ja eesmärgipärase füüsilise treeningu.
- Sekkumise inimgruppi võrreldakse (control group) võimalusel sarnaste inimestega, kes ei tegele otseselt kehaliselt aktiivsete tegevuste ja sihipäraste treeningutega. Võrdlusgrupi puudusel võrreldakse tulemusi katses osalejate algtulemustega ning vaadeldakse, kas need on muutunud.
- Soovitud tulemiks (outcome) on lihasmassi või lihasjõudluse, lihasvastupidavuse või nende kõigi näitajate paranemine sekkumisgrupis. Näitajate paranemine võib ning eelistatavalt ja eeldatavalt väljendubki tegevuspiirangute vähenemises ning igapäevaelu toimingutega paremini hakkama saamises.
Töö keskne küsimus on: milline on sihipärase kehalise aktiivsuse kuluefektiivsus sarkopeenia mõjude vähendamisel vanemal täiskasvanul rahvastikul.
Peale olulist manuaalset filtreerimist valiti pealkirjade kaudu välja kokku 42 artiklit. Need vaadati omakorda põhjalikult üle ning kaasati uuringusse 17 artiklit, mis olid antud kontekstis olulised.
Uuringusse kaasatud artiklite kokkuvõte
On hästi teada, et kehaline aktiivsus on tõhus vähendama ja ennetama sarkopeeniast tulenavaid negatiivseid mõjusid (Vaata eelnevat artiklit samal teemal), kuid ei ole teada kui kuluefektiivsed need sekkumised on. Mitmetes riiklikes ülevaadetes selgus, et leidub sekkumisi, mis on nii efektiivsed, kui ka kuluefektiivsed.
Kuluefektiivsed olid antud ülevaadetes paljud sekkumised – lühinõustamised, sammulugejad, suunamised kehaliselt aktiivsetele tegevusele (nö retsept), kõndimise ja rattasõitmise sekkumised kogukondades.
Mõõdeti quality-adjusted life year (QALY) ühikutes ehk elukvaliteediga kohandatud eluaastates, kus 1 QALY=1 täie tervise juures elatud eluaasta.
Mitmete sekkumiste tagajärjelt toodetud QALYd olid oluliselt alla kinnitatud riiklikku piiri – 30000 naela. Kokkuhoid ühelt QALYlt ulatus 500-3000 naelani kui võrreldi seda oludega, kus midagi ei muudeta. (25).
Samas selgub ka tõsiasi, et kõik ei ole nii must ja valge kui tahaksime. Kuigi enamus ülevaadetes hõlmatud sekkumistest olid efektiivsed, siis tulemused varieerusid oluliselt, kus üks QALY võis maksta 348–86 877 eurot.
Toodi välja, et kuluefektiivsemad olid sekkumised, mis ei kasutanud eraldi nõustamist ja supervisiooni ning olid olemuselt rohkem passiivsemad. (26, 27, 28).
See tähendab, et teemale tuleb läheneda pragmaatiliselt, mitte eeldades ega lähtudes vaid sekkumise efektiivsusest.
Veelgi, selleks, et saada parim üldpilt, peaks tulemusi vaatama võimalusel eri nurkade alt. Mis peamine – kuluefektiivsus sõltub suuresti riigist, kus seda tahetakse rakendada. See, mis on kuluefektiivne USA-s, ei tähenda, et see on kuluefektiivne ka Eestis.
USA-s ollakse nõus ühe ühe QALY eest maksma kuni 150 000 dollarit (29). Suurbritannias kuni 30 000 naela (26). Eestis 10 000 euro ringis. Seega kõik oleneb ja on mõjutatud mitmetest eri teguritest sh majandus ise.
Järeldused
Hindan siia ülevaatesse kaasatud 17 uuringu tulemuste põhjal kõige tulusamaks ja kuluefektiivsemaks sekkumiseks meetodi, kus rakendatakse esmases tervishoius keskealiste ja eakate peal sammulugejaid koos tõenduspõhiste infomaterjalidega, sisaldades lihtsasti järgitavaid soovitusi, kuidas olla varasemast rohkem kehaliselt aktiivne.
Antud ühekordne väljaminek oleks pikas perspektiivis nii efektiivne, kui ka kuluefektiivne, vähendades olulisi mittenakkushaiguste nagu II tüübi diabeedi, insuldi ja südameveresoonkonnahaiguste tekkeriski.
Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Toimetus: Elu5 – Maria-Helena Loik
