Enamus meist tunnevad end vahel nii ülekoormatuna ja väsinuna, et isegi enese voodist välja lohistamine tundub üle mõistuse raske olevat. See on normaalne – elu ongi looklev rada oma tõusude ja mõõnadega. Kõik päevad ei ole vennad. Kui su elus hakkab domineerima abitus, ükskõiksus ja lakkamatu väsimus, peaks asjale tõsisemalt otsa vaatama ning juurdlema, et kas tegu võib olla läbipõlemissündroomiga.
Läbipõlemiseks kutsutakse seisundit, kus inimene on emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt kurnatud ning selle tõttu ka negatiivselt meelestatud nii enda, töö kui ka üleüldise elu suhtes. Läbipõlemine tekib püsivalt igasuguse üleliigse stressi tõttu, kuid eelkõige täheldatakse seda just tööstressiga.
Tahte alanemine, jõuetus ning vaimne kurnatus on kõik läbipõlemisele iseloomulikud tunnused. Põhjalikumalt saad sellest lugeda meie varasemast loost. Käesolevas artiklis kirjutame nii sellest, kuidas antud situatsiooni vältida ning ka võimalustest, kuidas sellisest jõuetuse seisundist välja rabeleda.
Olles juba läbipõlenud või selle poole teel, võib olukord tunduda lootusetuna, kuid tea, et sul on sind kimbutava stressi üle rohkem võimu kui esmapilgul arvata võiks.
1. Suhtlemine
Sotsialiseeru rohkem! See võib tunduda triviaalsena, kuid suhtlemine teiste inimestega on stressile looduslik vastumürk. Räägi enda muremõtetest oma lähedastele. Nad ei pruugi ega peagi alati pakkuma lahendust vaid sageli piisabki lihtsalt taolisest kuulamisest, kus puudub hukkamõist või omapoolsed soovitused.
Sulle võib tunduda, et teiste koormamine on ebaaus, kuid tegelikkuses on su lähedased pigem meelitatud, et neid usaldad ja nendega oma mõtteid jagad. Jällegi, alati ei peagi just oma probleemidest rääkima, tore on ka lihtsalt suhelda teemadel mis ühist huvi pakuvad.
Arvestades, et sageli on läbipõlemise põhjuseks just tööstress, siis võib lohutust ja ühist meelt leida suheldes oma kolleegidega. See on hea võimalus mõista, et ka nemad võivad olla samast teemast puudutatud ning üheskoos võivad sündida otsused, mis olukorda parandada aitavad.
Teisest küljest püüa limiteerida kontakti negatiivselt meelestatud inimestega. Hoidudes sellistest inimestest, vähendame situatsioone kus laseme end teiste negatiivsetest hoiakutest mõjutada.
2. Teadvusta endale, et iga sinu väikegi tegu on kellegi või millegi jaoks oluline
Vaata oma tööd teise nurga alt. Tõele au andes, ehk oleks parim lahendus leida uus töö, mis sulle sügavamat huvi ja rõõmu pakub? Veedame ikkagi suure osa elust töötades ning kui praegune töökoht või amet ei paku sulle mingitki rahuldust, siis on see märk, et tuleks edasi liikuda. Elame vaid korra.
Kahjuks on elu siiski keerulisem ja tihti ei pruugi sellist luksust olla, et tööd vahetada või hoopiski uus amet selgeks õppida. Sellisel juhul tuleks lahti mõtestada oma töös need aspektid, mis on sinu jaoks koormavad ning otsida võimalusi, kuidas nende mõju vähendada.
Niisamuti võib rahuldust pakkuda oma töös mõtte leidmine. Kindlasti on see olemas, sul tuleb see vaid avastada! Kuna oma loomult tahame kõik olla ühiskonna poolt aktsepteeritud ning anda oma panuse selle toimimisele, siis on mõistlik enesele teadvustada miks just selle töö tegemine oluline on ja mida see annab kaaskodanikele.
Püüa leida sõpru kolleegide näol või vähemalt panusta sellesse, et omavaheline läbimine meeldiv oleks. Hea seltskond, kellega tööl nö kildu rebida, on väga võimas relv läbipõlemise vastu. Tihti on just nemad need, kes märkavad sinus selliseid muutusi nagu töörõõmu kadu või naeratuse puudumine ning juhivad su tähelepanu sellele teemale pigem hoolitsusest kui manitsusest.
Kui läbipõlemine on täies hoos, siis võta kindlasti puhkus välja. Sa vajad aega, et töölt eemal olla – aega enda jaoks. Kui puhkusepäevi pole enam järel või sellest ajast ei piisanud, siis räägi oma tööandjaga ja selgita talle oma muret. Kui sinu ülemus on vähegi arusaaja, siis hoolimata muust nagu nt kiirest tööperioodist, võib ta sind paremini mõista kui algul tundub.
Ka tema on tõenäoliselt oma positsiooni nimel palju rabelenud ja läbipõlemisega tuttav. Suheldes sel teemal avatud kaartidega saavutatakse sageli kompromiss, mis on lõppkokkuvõttes sobilik mõlemale osapoolele. Kui muu ei aita, siis tuleks kaaluda ajutist palgata puhkust või haiguslehe taotlemist, sest on teada, et läbipõlemine koos ülikõrge tööstressiga võib põhjustada pöördumatut tervisekadu.
3. Pane paika oma prioriteedid – mis on sulle tegelikult tähtis?
Hinda ümber oma prioriteedid. Läbipõlemine on märk, et miski on su elus vägagi valesti. Võta aeg, et hinnata oma eesmärke, soove ja unistusi. Kas need on realistlikud ja saavutatavad? Kas need pakuvad rahuldust ja rõõmu? On need läbimõeldud ja lahtimõtestatud?
Kui sinu varasemad prioriteedid on sinu jaoks endiselt aktuaalsed, siis kas ehk oled antud teelt kõrvale kaldunud ning peaksid tegema tagasipöördumiseks otsustavaid samme? Sinu prioriteedid võiksid olla lähtepunktideks elus üldiselt ning selleks, et siht silme ees selge oleks, nõuab edasiliikumine aktiivset mõttetööd.
Ka lihtsamad argipäevased meetmed võivad aidata. Näiteks sea endale piirangud ehk õpi ütlema ei. Sageli koormatakse end just seetõttu üle, et ei osata pakkumistest keelduda. Pea meeles, et öeldes aegajalt ei, ütleme jah tegevustele, mida tõeliselt teha sooviksime.
Ei ütlemine võiks kanduda üle ka tehnoloogiale. Mitte lõplikult, aga tee tehnoloogiavabu päevi, kus keskendud muudele meeldivatele tegevustele nagu raamatu lugemisele, jalutuskäigule looduses, loovatele tegevustele nagu meisterdamine jms.
Mulle pakub nt sügavat vaheldust just mootorrattaga sihitult sõitmine, kuid ka selle parandamine ja hooldamine. Võin end tundideks garaaži või sadulasse ära unustada, olles sealjuures oma argipäevastest mõtetest täiesti eemal. Leia endale tegevus, kus oled mõtte ja pingevabas staadiumis.
4. Hoia oma keha
Tervislikum eluviis. Kõlab küll äraleierdatud teemana, kuid see on antud juhul äärmiselt tähtis osa, kus me kõik suudaks kahtlemata täitmist vajavaid tahke leida. Keskendu vundamendile – toitumine, liikumine ja uni. Kui need kolm asja on paigas, siis kõik ülejäänud tuleb oluliselt kergemalt.
Kas sa magad 7-8h kvaliteetset und igal öösel? Me võime ju väita, et oleme harjunud vähese unega, kuid organism ei ole sellega nõus. Vähene uni vähendab meie tervena elatud eluaastaid märgatavalt ning mõjutab kõiki meie eluaspekte. Olen sellest ka varasemalt pikalt kirjutanud.
Kuidas on lood söömisega? Millest koosneb sinu igapäevane menüü? Kui see on peamiselt karpides olevad lihtsüsivesikutest valmistoidud või kiirtoidukohtade pakutav kraam, siis võiks esmalt hakata keskenduma kodustele värsketele toitudele. Kui sa juba nii söödki, siis kas sa sööd igal toidukorral piisavalt rohelist nagu salateid ja juurvilju, aga ka kvaliteetset valku nagu muna ja kala ning aeglaselt imenduvaid kompleksseid süsivesikuid nagu tatar? Tea, et nii B-grupi vitamiinide kui ka D-vitamiini puudus võivad sinu närvikava toimimist ja meelteseisundit oluliselt mõjutada.
Kas sööd regulaarselt või nii nagu jumal juhatab? Kui suured on portsjonid ning mida sa jood söömise kõrvale? On selleks suhkrused karastusjoogid või pigem vesi ja roheline tee? Jää põhitõdede juurde, need on tõenduspõhised ja riiklikult tunnustatud.
Liikumine on tänapäeval üha rohkem au sisse tõusnud kuid sellegipoolest on meil endiselt raskusi miinimumnõuete täitmistega, milleks on 150 minutit aktiivsust nädalas. Soovitatav norm, kus ilmnevad juba käega katsutavad kasutegurid, on tegelikult 300 minutit.
Oled väga tubli kui jõuad trenni teha 2-3 korda nädalas. Samas ei korva see 8+ tundi istumist, mida suur osa meist teeb. Püüa olla aktiivsem terve oma päeva jooksul. Kui oledki oma töö tõttu arvuti külge naelutatud, siis tee lühikesi, kuid sagedasi pause, kus saad veidi liikuda ja miks ka mitte – veidi võimelda.
Kui sa arvad, et liigud piisavalt, siis soovitan katsetada sammulugejat ja vaadata, kas tuleb kokku regulaarselt 10 000 sammu päevas. Abiks on ka aktiivsuspäevik ehk märkmik, kuhu märgid kuupäevaliselt üles oma liikumist vajavad tegevused nagu koristamine, trenn, pikem jalutuskäik jms. See annab hea ülevaate sellest, kui regulaarne sa neis asjus tegelikult oled.
Me ei saa täielikult kontrollida seda mis meiega juhtub, kuid saame muuta oma suhtumist sellesse. Tasakaalu järele püüdlemine võiks olla meie elus üks peamisi eesmärke.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
