Kodune isolatsioon koroonaviiruse korral – kuidas see õigesti käima peaks?

Koroonaviiruse COVID-19 leviku tõkestamiseks kuulutas Vabariigi Valitsus Eestis välja eriolukorra kuni 1. maini 2020.

27.märtsil peatas terviseamet COVID-19 nakkuse leviku vältimiseks plaanilise ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku.

Eraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid.

Kes on riskirühmad?

Koroonaviiruse riskirühma kuuluvad krooniliste haigustega ja vanemaealised inimesed. Rangelt on keelatud külastused hooldekodudesse, sest see seab ohtu hoolealuste tervise.

Inimeste vahel kontaktide vähendamine on väga oluline, sest teisiti ei ole võimalik haiguse levikut piirata.

Samuti tuleb lähinädalatel vältida hooldekodude elanike liikumist hooldekodude vahel ning hoiduda uute elanike vastu võtmisest.

Hooldusvajadusega eakate puhul tuleb pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole vajalike kodus osutatavate teenuste saamiseks.

Koroonaviirus COVID-19

Tänase info kohaselt on COVID-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitele:

• Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid.
• Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid (eelkõige köha).
• Viiruse peiteperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.
• Koroonaviiruste põhjustatud nakkuse esmaseks ennetusmeetmeks on hea kätehügieeni järgimine.

Mis on kodune isolatsioon ja miks see vajalik on?

Viirus levib sinna, kuhu liigub inimene. See on mudel, mida nägime maailmas, kus viiruse levik sai alguse Hiinast ja levis üle kogu maailma. Sama mudel kehtib ka meil Eestis siseriiklikul tasandil.

Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära kiire ja ulatuslik nakkushaiguse levik.

Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku teiste inimestega, vähendad võimalikku nakkusohtu ka teistele.

Mida vähem inimesed üksteisega antud hetkel lävivad, seda vähem ja aeglasemini viirus levib, mis kokkuvõttes tähendab vähem hospitaliseerimisi ja ka surmasid.

Koroonaviiruse COVID-19 sümptomid

Kui tunned end haiglasena ja sul ilmnevad haigustunnused, siis jää kindlasti koju ja vajadusel konsulteeri enda perearstiga või helista selle puudumisel 1220. COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev.

Sagedasemad koroonaviiruse haigustunnused on:

• palavik,
• köha,
• väsimus,
• kurgivalu
• ja röga.
• Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik.

Parim ravi on nii nagu iga teise haiguse puhul piisav puhkus, et kehal oleks võimalus haigustekitajaga võidelda. Haigustunnuseid saab osaliselt leevendada käsimüügi ravimitega, kuid oluline on tugevdada ka oma immuunsüsteemi ja üldtervist.

Kui tunned hingamisraskust nagu õhupuudust, siis helista koheselt 112.

Milliseid samme astuda, et tugevdada immuunsust ja kaitsta end koroonaviiruse eest?

1. PESE KÄSI – käte pesemine on esimene väga oluline ennetav samm. Peale kätepesu seebiga kreemita käed. See loob kätele kaitsva kihi, mis kaitseb nahka uute viiruste ja halbade bakterite sissetungi eest, sest pidev kätepesu seebiga kuivatab nahka ja kuivanud naha pragudest võivad uued patoloogid sisse tungida.

2. PUHKA JA MAGA PIISAVALT – suur väsimus ja stress on peamine põhjus, miks viirus pääseb organismi laastama. Stress nõrgestab immuunsüsteemi vastupanuvõimet. Puhkus, hea uni ja lõõgastavad tegevused aitavad taastada organismi jõuvarusid.

3. TOITU TERVISLIKULT – organism suurel hulgal erinevaid mikrotoitaineid, mida leidub just tervist soodustavates toitudes. Seega ole kindel, et su toidulaud koosneb olulistest antioksüdantsetest vitamiinidest ja mineraalidest nagu:

•  A, C, E, P (bioflavonoidid) vitamiinid – puuviljad, aedviljad, juurviljad, pähklid (eriti brasiilia ja kreeka pähklid), maitsetaimed nagu küüslauk, sibul, oregano, ingver;
• mineraalid nagu tsink (Zn),  seleen (Se) – nt mereannid, idud, kvaliteetne loomaliha, kakao;
• taimsed antioksüdandid  – küüslauk, sibul, ingver, kurkum, võilill. Marjad nagu arooniad, mustikad, astelpajud ja goji-marjad.

• Kurkum ja eriti just kurkumist välja ekstraheeritud kurkumiin sisaldab antioksüdante, vitamiine nagu C, E ja K vitamiini ning on üks enim uuritud antioksüdatiivne ravimtaim maailmas. Kurkumis leiduv K-vitamiin on antioksüdandi glutatiooni stimuleerija. Glutatioon on lihtne molekul, mis koosneb kolmest aminohappest – tsüsteiinist, glütsiinist ja glutamiinist. Glutatioon sisaldab väävlirühma, mis aitab kehas olevaid vabu radikaale siduda ja kehast välja viia.

4. TARBI VETT – puhta vee tarbimine üleüldiselt optimaalsel kujul ja mahul on vajalik, et tagada normaalne organismi talitlus, mis on omakorda hädavajalik vastupanuvõime tagamiseks. Viljeledes aktiivset elustiili on mõistlik tarbida lisaks kraaniveele ka mineraalvett, mis aitab kiiremini taastada elektroüütide tasakaalu.

5. LIIGU PALJU VÄRSKES ÕHUS – värske õhk, päike ja liikumine tagavad tugeva ja vastupidava tervise

Rakenda seejuures Terviseameti soovitusi, kus liigutakse antud perioodil 2+2 meetodil ehk vaid oma lähikondlastega hoides teistest 2 meetrist distantsi. Kui liigutegi väljas, siis vältige rahvarohkeid kohti nagu linnatänavad või populaarsed vaatamisväärsused vaid valige pigem vähekäidavad looduskaunid kohad, kus puhkab ka vaim.

Mida saan teha, et ise mitte nakatuda ja teisi mitte nakatada?

• Viibi kodus kuni täieliku paranemiseni. Püüa igati limiteerida väljas käimise vajadust – telli toit ja ravimid koju. Kasuta selleks teenuseid või sõprade ja lähedaste abi. Kui ongi vajalik kuhugile minna, siis hoia teiste inimestega piisavat vahet (soovituslik vahemaa on vähemalt 2 meetrit).
• Kindlasi rakenda köhimise etiketti, kus aevastades ning köhides kataksid suu ja nina kasutades selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat.
• Hoia kodus, kuid ka autos regulaarset puhtust läbi märgkoristuse. Samuti puhasta tihedamini enda arvutit ja telefoni.
• Kui oled haige, siis tuleks ka pereliikmetest võimaluste piires eralduda.
• Ära jaga teiste inimestega nõusid, joogiklaase, tasse, sööginõusid, rätikuid, patju ega muid esemeid. Pärast nende esemete kasutamist peab neid põhjalikult pesema seebi ja veega ning võimalusel lisaks ka nõudepesumasinas.
• Väldi familiaarsusi nagu kallistamine, suudlemine, kätlemine jms. Tähtis on, et nii haige kui ka veel terved pereliikmed kaitseks ennast, pidades kinni rangetest hügieeninõuetest.
• Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma.

Kuidas saan koju toidu ja muud vajalikud vahendid?

Haige inimene ei tohiks kindlasti viibida väljas sh käia poes ega apteegis. Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab hõlpsasti koju tellida, tasuda pangaülekandega ja paki vastu võtta kontaktivabalt.

Lähedastel on siin suur roll, kes saavad antud toimingutega aidata. Kui tead, et sinu naaber on üksik eakas inimene, siis mõtle ka tema peale ja paku enda abi.

Kogukondlik ühtehoidmine on see, mis tekitab kogu ühiskonnas suuremat sidusust.

Muude võimaluste puudumisel saab pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kelle kohus on korraldada vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

Kas mu perekond peab jääma koju?

Kui sa oled haigestunud COVID-19 viirusesse, siis sinu pereliikmed loetakse ka nakatunuteks ja nad saavad ise avada patsiendiportaalis digilugu.ee töövõimetuslehe.

Eriti hoolikalt peaksid jälgima ennast sinu vanemaealised ja krooniliste haigustega pereliikmed, sest nende vastupanuvõime haigustekitajatele on madalam.

Nemad peaksid enesetunde halvenemisel kindlasti ühendust võtma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220 ja hingamisraskuste tekkimisel helistama 112.

Kas ma peaksin oma olukorrast teavitama enda tuttavaid, kellega olen viimastel päevadel kokku puutunud?

Kui oled haigestunud ükskõik millisesse haigusesse, siis vastutustundlik käitumine eeldab, et annad nendele inimestele, kellega viibisid hiljuti lähikontaktis teada võimalikust nakatumisest.

Sellisel juhul saavad nemadki pöörata tavapärasemast suuremat tähelepanu oma tervisele. Kui sul on kinnitatud COVID-19 viirusesse haigestumine, siis ka sinu lähikontaktsed loetakse nakatunuks.

Seega peaksid nad jääma koju ning võivad paluda perearstil endale avada töövõimetuslehe.

Mida ma ütlen tööandjale?

Tuleb olla aus nii enda, tööandja kui ka kolleegide suhtes. Kui enesetunne on üldiselt hea, kuid esinevad ikkagi mittespetsiifilised haigustunnused, siis tuleks paluda tööandjal olla võimalikult paindlik ja saavutada kokkulepe, kus saab nt töötada kaugelt.

Kui enesetunne ei ole kiita, siis ei tohiks tööst juttugi olla.

Nii nagu koroonaviiruse kui ka igasuguse muu haigestumise korral saab läbi perearsti avada endale haiguslehe, mille puhul hakkab hüvitis jooksma alates kolmandast päevast.

Millal võin koduse isolatsiooni lõpetada?

Koduse isolatsiooni lõpetamise otsuse teeb perearst. Otsuse tegemiseks võtab perearst arvesse haigustunnuste kadumist, sinu enesetunnet ja arvestab ka haiguse nakkusohtlikku perioodi täitumisega.

Praegu on teada, et inimene püsib nakkusohtlik keskeltläbi 12-14 päeva.

Kust saan koroonaviiruse kohta kõige adekvaatsemat infot?

Koroonaviiruse kõige ajakohasema informatsiooni leiad veebilehelt www.koroonaviirus.ee.
Ja inglise keeles https://www.who.int/ JA https://www.ecdc.europa.eu

Autor: Elu5 – Ragnar Vaiknemets

Toimetus ja kujundus: Elu5 – Maria-Helena Loik

Pildid: Pexels.com, Pixabay.com