Perearst või haigla erakorraline meditsiiniosakond (EMO)? See küsimus, kuhu mingis olukorras kõige mõistlikum pöörduda oleks, võib lapsevanematel elus ette rohkem kui üks kord.
Sest, kui lapse tervislik seisund halveneb ning kergemad ja käepärasemad meetmed ei ole andnud rahuldavat tulemust, on sageli vajalik tervishoiutöötaja sekkumine.
Miks on oluline EMO ja perearsti vahel valida?
Kes viimastel aastatel uudiseid vaadanud, see teab, et antud teema on aktuaalne ning oluline debatiteema ka riiklikul tasandil. Seda peamiselt seetõttu, et suur osa haigetest pöördub EMO-sse tervisemuredega, mis peaksid kuuluma pigem perearsti ampluaasse. Seega haigete profiil ei vasta klassikalises mõttes EMO vastuvõtu kriteeriumitele.
EMO on haigla osakond ja mõeldud pakkuma inimestele vältimatut abi ehk meditsiiniabi, mille edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
Perearstiteenus on mõeldud inimese üldtervise hoidmiseks, kuid ka ägenenud terviseprobleemide leevendamiseks läbi esmase abi osutamise. Seega võib ootamatult tekkiva tervisemurega pöörduda ka perearsti poole. Samas pakub perearstiteenus võrreldes EMO-ga ka rohkem teavet haiguse kohta ja edasist abi sellega toime tulekuks.
Oluline on teha vahet millal kuhu pöörduma peaks.
EMO ja perearst – praktilised eripärad
1. Ooteaeg
Esiteks on EMO keskmine ooteaeg umbes 4 tundi (kui tegu pole eluohtliku seisundiga). See tähendab, et peab füüsiliselt kohal olema ja järjekorras istuma. Kehvas terviseseisundis olles ei ole seda aga kindlasti hea teha, eriti kui jutt käib lastest.
Perearsti vastuvõtule minnes on võimalik varasemalt ette helistada, konsulteerida ning kokku leppida visiidi aeg. See on mugavus ja praktilisus, mida EMO ei paku.
2. Ravi
Teiseks on oluline mõista, et EMO-s keskendutakse erakorraliste seisundite leevendamisele, mitte ravimisele.
Piltlikult kirjutades tähendab see, et EMO-s kustutakse tulekahjusid, mitte ei tegeleta pikaaegse ravimisega. Perearsti puhul tegeleb üks ja sama arst probleemiga järjepidevalt ning temaga on võimalik korduvalt näiteks telefoni teel konsulteerida.
3. Nakkused
Kolmandaks tuleb lähtuda probleemipõhiselt ehk millega kuhugi pöördutakse. Kui tegu on traumaga, näiteks kukkumise tagajärjel tekkinud vigastusega, siis on mõistlik pöörduda pigem EMO-sse, kus vaadatakse laps koheselt üle.
Kui tegu on sesoonse ülemiste hingamisteede viirusnakkusega, siis peaks mõtlema laiemalt ja kaaluma, kas haigla on ikka kõige parem koht kuhu oma niigi nõrgenenud immuunsusega laps viia.
On loogiline, et viirusnakkuste hooajal on haigla koht, kus viibib tavapärasest olulisel suuremal hulgal haigeid inimesi ning seetõttu leidub seal ka suurem hulk haigustekitajaid. Samuti on ooteajad oluliselt pikemad kui hooajavälisel ajal.
Ometi leidub inimesi, kes arvavad, et haige lapsega 7 tundi füüsilises järjekorras olemine on probleemile mõistlik lähenemine.
Üksikotsuste hoomamatus
Riiklikust seiskukohast vaadatuna on oluline eelkõige koormus ja kulu. Kodanik ise ei taju, kui palju üks või teine teenus maksab, sest arvet meile otseselt ei esitata. Eesti Vabariigis on kasutusel solidaarne ravikindlustus.
See tähendab, et maksame makse ning raviarved tasutakse selle arvelt.
Tervishoiuteenused aga siiski maksavad ning iga teenus makstakse Eesti Haigekassa poolt kinni. EMO on sisuliselt võttes kõige kallim koht kuhu oma tervisemurega pöörduda. Kui sinna pöördumine on kõigi eelduste kohaselt vajalik, siis ei ole selle maksumuse vajalikkuses küsimustki.
Siiski, kahjuks on statistiliselt võttes ligi pooled pöördumised sellised, mida võiks lahendada hoopis perearst, mis on märkimisväärselt odavam teenus. Seetõttu tähistab patsientide jaotumine terviseprofiili järgi EMO ja perearsti vahel olulist mõjutegurit tervishoiuressursside kasutamises.
Tähtis on mõista, et sina kui indiviid kujundad päeva lõpuks suurt pilti.
Kas ma võin iga tervishoiuteenuse osutaja juurde pöörduda?
Vältimatu abi ehk EMO puhul tuleks eelkõige valida kodule kõige lähim. Tegu on puhtalt praktilise lähenemisega. On ka mõningad erisused haiglate EMO-des.
- Kui lähtuda vanusest, siis näiteks Tallinna Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) osutab arstiabi alates 16ndast eluaastast.
- Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas osutatakse abi alates 15ndast eluaastast.
- Laste puhul on mõistlik ennekõike suunduda Lastehaigla EMO-sse, kus tegelevad lastele spetsialiseerunud tervishoiutöötajad.
Perearsti valides tuleks ikkagi eelkõige pöörduda enda perearsti või teda asendava perearsti poole. Samas on arstid ja õed andnud vande abistada inimesi ning vältimatu abi osutamises kohustab neid ka seadus.
Seega kui elate näiteks Otepääl kus ei ole haiglat ega seetõttu ka EMO, siis teoreetiliselt peaks teile vältimatut abi osutama ka seal asuva perearstikeskuse perearstid. Praktikas on muidugi sellisel juhul ikkagi mõistlikum helistada 112. Nemad saadavad vajadusel välja ka lähima kiirabi.
Kuhu siis pöörduda ootamatu tervisehäire puhul?
Valu puhul…
Perearst
Perearsti juurde pöördu kui valu on kuni keskmise tugevusega ja/või kestnud pikalt. Siia alla kuuluvad peavalu, liigesevalu, alaseljavalu, kõrvavalu, kurguvalu, kõhuvalu. Võid proovida ka looduslikke valuvaigisteid, millede kohta saad lugeda siit: 9 looduslikku valuvaigistit tableti asemel.
EMO
EMO-sse pöördu tugeva ja äkki tekkinud valu korral. Seda näitlikustavad:
- äkki tekkinud tugev peavalu, millega võivad kaasneda oksendamine ja tasakaaluhäired;
- talumatu kõhuvalu, millega võib kaasenda oksendamine ja verine väljaheide;
- süvenev kõhuvalu, koos väikese palaviku ja oksendamisega;
- valu ei allu ega leevene valuvaigistite manustamisel.
Trauma/õnnetuse puhul…
Perearst
Perearsti poole pöördu:
- kui tegu on väiksema traumaga, millega ei kaasne näiteks vigastatud kehaosa tugevat paistetust, kuju ega liikuvuse muutust;
- samuti kui trauma on juhtunud rohkem kui kolm ööpäeva tagasi ja ei ole vahepeal raskemaks läinud.
EMO
EMO-sse pöördu kui tegu on tõsise ja värske traumaga, kus näiteks:
- vigastatud kehaosa on tugevalt paistes, muutunud on kuju ja piiratud on liikuvus;
- söövitus, põletus, elektritrauma, mürgistus;
- võõrkeha on hingamisteedes või seedetraktis;
- tegu on loomahammustusega.
Verejooksul puhul, mis ei põhine traumadest…
Perearst
Perearsti poole pöördu:
- kui veritsus on vähene ning esineb nt väljaheites, kuid on ilma kõrvaliste sümptomiteta nagu kõhuvalu või palavik;
- sagedased ninaverejooksud, mis on eelnevalt arsti juures kontrollitud.
EMO
EMO-sse pöördu kui verejooks on äge ja see ei aeglustus ehk ei jää kinni. Siia alla kuuluvad näiteks:
- äge ninaverejooks, kus hoolimata abimeetmetest verejooks ei aeglustu;
- operatsioonijärgne verejooks nagu nt mandlioperatsiooni järgselt tekkiv verejooks.
Ägedate seisundite puhul…
Perearst
Perearsti poole pöördu kergemate haigustega nagu näiteks:
- haigestumine külmetushaigustesse (nohu, köha, kurgu-peavalu);
- kõhuviirused, mille järgselt ei halvene oluliselt üldine enesetunne (kerge iiveldus/oksendamine, kõhulahtisus);
- kergemad allergianähud (dermatiit, nahasügelus), sage urineerimine, millega kaasneb ebamugavustunne;
- eritis silmas või kõrvast (põletikunähud);
- krooniliste haiguste ägenemine;
- toitmisprobleemid imikutel;
- kergemad nahaprobleemid ja põletikud (kroonilised haavandid, herpes, sissekasvanud küüs, eesnahaprobleemid).
EMO
EMO-sse pöördu ägedate haigusseisunditega:
- lapse temperatuur ei allu palavikualandajatele ning on püsivalt üle 38,5C (alla kolme kuusel lapsel 38C), laps on loid ja jõuetu;
- esinevad krambid esmakordselt;
- õhupuudus-hingeldamine (astmahoog), äkki tekkinud sügav jõuetus;
- äge allergiline reaktsioon (õhupuuuds, ulatuslik lööve, neelamisraskus);
- neuroloogilised leiud (kõnehäire, tasakaaluhäire, nõrkus, mälukaotus, teadvusekaotus);
- topeltnägemine;
- järskus algav südamekloppimine;
- ägedad nahapõletikud, millega võib kaasneda valu ja palavik (laialdased mädanikud ja mädakogumid, põletikuline haav ja vigastatud piirkonna kiire ja ulatusliku paistetus (tundide vältel).
Vaimse tervise probleemide puhul…
Perearst
Perearsti poole pöördu kui:
- tegu on meeleoluhäiretega nagu nt depressioon (masendus, huvipuudus, tegutsemisvõimetus);
- on tekkinud käitumisprobleemid (probleemid koolis või kodus).
EMO
EMO-sse pöörduge kui tekkinud on tõsised psüühikahäired, mis tunduvad olevat lapsele endale või teistele ohtlikud:
- äge psühhoos (luulud, meelepetted, paranoiad);
- segadusseisund;
- enesetapukatse.
Kokkuvõtteks
Antud soovituste loetelu on pigem juhendmaterjal, mis peaks enne terviseprobleemide teket otsust lihtsustama. Seda on hea teada, kuid kindlasti ei ole see reeglistik, millest alati lähtuda. Iga olukord on erinev ning kõik on suhteline, kus ühe inimese tõlgendus mingist terviseseisundist ei pruugi olla samasugune nagu kellegi teise oma.
Seetõttu on tähtis, et terviseseisundile annaks vajadusel professionaalse hinnangu ikkagi antud valdkonna spetsialist ehk tervishoiutöötaja, kes on erialaselt spetsialiseerunud laste ravile.
Kui lapse olukord on sinu arvates piisavalt tõsine ja sekkuma peaks meedik, siis ära kõhkle abi otsimast. Kui kahtled, siis on üheks võimaluseks alati helistada perearsti nõuandeliinile valides numbri 1220.
Kui sinu arvates on tegu erakorralise seisundiga mis ei kannata ootamist, siis helista julgelt Häirekeskusesse valides 112. Mõlemas asutuses on tervisespetsialistid, kes sind nõustavad.
Lihtne reegel on, et kui kahtlustad, et lapse tervislik seisund võib põhjustada surma või püsivat tervisekahjustust, siis pöördu koheselt EMO-sse või helista 112.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Allikas: Eesti Perearstide Selts.
