Kui sinu tervislik seisund halveneb ning kergemad ja käepärasemad meetmed ei ole andnud rahuldavat tulemust, siis on sageli vajalik tervishoiutöötaja sekkumine.
Raskeks läheb aga siis, kui vaja otsustada kuhu pöörduda – perearsti või haigla erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) poole.
Miks EMO ja perearsti vahel valida?
Antud küsimus on rohkem kui aktuaalne ning oluline debatiteema ka riiklikul tasandil. Kõneainet pakkuv on see peamiselt seetõttu, et suur osa haigetest pöördub EMO-sse selliste tervisemuredega, mis peaksid kuuluma pigem perearsti ampluaasse. Seega haigete profiil ei vasta klassikalises mõttes EMO vastuvõtu kriteeriumitele.
EMO on haigla osakond, mis on mõeldud pakkuma inimestele vältimatut abi ehk meditsiiniabi, mille edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
Perearstiteenus on mõeldud inimese üldtervise hoidmiseks, kuid ka ägenenud terviseprobleemide leevendamiseks läbi esmase abi osutamise. Seega võib ootamatult tekkiva tervisemurega pöörduda ka perearsti poole.
Samas pakub perearstiteenus ka EMO-st rohkem teavet vastava haiguse ning sellega toime tulemise kohta. Oluline on teha vahet millal kuhu pöörduma peaks.
EMO ja perearsti vahel on ka praktilised eripärad
- EMO keskmine ooteag on umbes 4 tundi (kui tegu ei ole eluohtliku seisundiga). Seal peab ise füüsiliselt kohal olema ja järjekorras istuma, mis ei ole kindlasti kehvas terviseseisundis inimesele hea teha. Perearsti vastuvõtule minnes on võimalik varasemalt ette helistada, konsulteerida ning kokku leppida visiidi aeg. See on mugavus ja praktilisus, mida EMO ei paku.
- Teiseks on oluline mõista, et EMO-s keskendutakse erakorraliste seisundite leevendamisele, mitte ravimisele. Piltlikult kirjutades tähendab see, et seal kustutakse tulekahjusid, mitte ei tegeleta pikaaegse ravimisega. Perearsti puhul tegeleb üks ja sama arst probleemiga järjepidevalt ning temaga on võimalik korduvalt nt telefoni teel konsulteerida.
Üksikotsuste hoomamatus
Riiklikust vaatest on oluline eelkõige koormus ja kulu. Kodanik ise ei taju, kui palju üks või teine teenus maksab, sest meile otseselt arvet ei esitata. Eesti Vabariigis on kasutusel solidaarne ravikindlustus.
See tähendab, et me maksame makse ning raviarved tasutakse selle arvelt. Tervishoiuteenused aga siiski maksavad ning iga teenus makstakse Eesti Haigekassa poolt kinni.
EMO on sisuliselt võttes kõige kallim koht kuhu oma tervisemurega pöörduda.
Kui sinna pöördumine on kõigi eelduste kohaselt vajalik, siis ei ole selle maksumuse vajalikkuses küsimustki. Kahjuks on statistiliselt võttes ligi pooled pöördumised sellised, mida võiks lahendada hoopis perearst, mis on märkimisväärselt odavam teenus.
Seetõttu tähistab patsientide jaotumine terviseprofiili järgi EMO ja perearsti vahel olulist mõjutegurit tervishoiuressursside kasutamises.
Tähtis on mõista, et sina kui indiviid kujundad päeva lõpuks suurt pilti.
Kas ma võin iga tervishoiuteenuse osutaja juurde pöörduda?
Vältimatu abi puhul tuleks valida eelkõige kodule kõige lähim EMO. Tegu on puhtalt praktilise lähenemisega. On ka mõningad erisused haiglate EMO-des.
Näiteks vanuse puhul osutab Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstiabi alates 16ndast eluaastast, kuid Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas alates 15ndast eluaastast. Perearsti puhul tuleks ikkagi eelkõige pöörduda enda perearsti või teda asendava perearsti poole.
Samas on arstid ja õed andnud vande abistada inimesi ning vältimatu abi osutamises kohustab neid ka seadus.
Seega kui elad näiteks Otepääl, kus ei ole haiglat ega seetõttu ka EMO, siis teoreetiliselt peaks vältimatut abi osutama ka seal asuva perearstikeskuse perearstid. Praktikas on muidugi sellisel juhul ikkagi mõistlikum helistada 112. Nemad saadavad vajadusel välja ka seal asuva kiirabi.
Kuhu siis pöörduda ootamatu tervisehäire puhul?
Valu puhul…
Perearsti juurde pöördu kui valu on kuni keskmise tugevusega ja/või kestnud pikalt. Siia alla kuuluvad:
- peavalu;
- liigesevalu;
- alaseljavalu;
- kõrvavalu;
- kurguvalu;
- kõhuvalu.
EMO-sse pöördu tugeva ja äkki tekkinud valu korral. Seda näitlikustavad:
- äkki tekkinud tugev peavalu, millega võib kaasneda oksendamine ja tasakaaluhäired; talumatu kõhuvalu koos korduvate oksendamistega;
- tuim, pigistav ja suruv või ängistav rindkerevalu;
- valu ei allu ega leevene valuvaigistite manustamisel.
Trauma/õnnetuse puhul…
Perearsti poole pöördu kui tegu on väiksema traumaga:
- millega näiteks ei kaasne vigastatud kehaosa tugevat paistetust kuju ega liikuvuse muutust;
- samuti kui trauma on juhtunud rohkem kui kolm ööpäeva tagasi ja ei ole vahepeal raskemaks läinud;
- ka mitte-tõsiste putukahammustuste nagu mesilasnõelamise (ilma raskete allergiliste sümptomiteta) ning ka puugihammustuse korral.
EMO-sse pöördu kui tegu on värske traumaga:
- kus nt vigastatud kehaosa on tugevalt paistes, muutunud kuju ja piiratud on liikuvus sh söövitus, põletus, elektritrauma, mürgistus;
- võõrkeha on hingamisteedes või seedetraktis;
- tegu on loomahammustusega;
- tegemist on hulgitraumaga, mille tagajärjel on tekkinud rohkem kui ühe piirkonna vigastus.
Verejooksul puhul, mis ei põhine traumadest…
Perearsti poole pöördu, kui veritsus on vähene ning esineb nt:
- väljaheites, kuid on ilma kõrvaliste sümptomiteta nagu kõhuvalu või palavik;
- verekiud köhides rögaeritises;
- sagedased ninaverejooksud, mis on eelnevalt arsti juures kontrollitud;
- väikesed pisitraumade tagajärjel tekkinud veritsused.
EMO-sse pöördu kui verejooks on äge ja see ei aeglustu ehk ei jää kinni. Siia alla kuuluvad näiteks:
- äge ninaverejooks, kus hoolimata abimeetmetest verejooks ei aeglustu;
- operatsioonijärgne verejooks;
- äge veriköha;
- kestev seedetrakti verejooks, millega kaasneb üha süvenev nõrkus (väljaheide on süsimust);
- kuse-suguteede verejooks.
Ägedate haigusseisundite puhul…
Perearsti poole pöördu kergemate haigustega nagu näiteks:
- haigestumine külmetushaigustesse (nohu, köha, kurgu-peavalu);
- kõhuviirused ja seedetrakti kaebused, mille järgselt ei halvene oluliselt üldine enesetunne (kerge iiveldus/oksendamine, kõhulahtisus, kõrvetised);
- kergemad allergianähud (dermatiit, nahasügelus, heinanohu);
- sage urineerimine, millega kaasneb ebamugavustunne (urineerimistaktistus, voolus suguelunditest);
- enam kui 48h tagasi tekkinud südamerütmihäire, millega ei kaasne õhupuudust ega valu rinnus (patsient ei tarvita verevedeldajaid);
- nägemisteravuse langus ja eritis silmast;
- kuulmisteravuse langus ja eritis kõrvast (kohin kõrvus);
- krooniliste haiguste ägenemine (vererõhuprobleemid);
- kergemad nahaprobleemid ja põletikud (kroonilised haavandid, herpes, sissekasvanud küüs, eesnahaprobleemid).
EMO-sse pöördu ägedate haigusseisunditega:
- insuldikahtlus (äkki tekkinud kõnehäire, ühe kehapoole halvatus, tasakaaluhäire, teadvusekaotus);
- äärmuslik nõrkus ja jõuetus;
- temperatuur ei allu palavikualandajatele ning on püsivalt üle 38,5C (sh püsiv kõrge palavik eakatel, keemiaravi patsiendid);
- esinevad krambid esmakordselt;
- õhupuudus-hingeldamine koos vilinatega (raske astmahoog);
- äge allergiline reaktsioon (õhupuudus, ulatuslik lööve, neelamisraskus, keeleturse);
- uriinipeetus;
- kuni 48h tagasi ja püsivalt kestnud südamerütmihäired, millega kaasneb õhupuudus ja valu rinnus;
- tromboosikahtlus (äkki tekkinud valu/turse jäsemel, jäseme süvenev jahenemine);
- ägedad nahapõletikud, millega võib kaasneda valu ja palavik (laialdased mädanikud ja mädakogumid, põletikuline haav ja vigastatud piirkonna kiire ja ulatusliku paistetus (tundide vältel).
Vaimse tervise probleemide puhul…
Perearsti poole pöördu kui tegu on meeleoluhäiretega nagu näiteks:
- depressioon (masendus, huvipuudus, tegutsemisvõimetus);
- ärevus ja unehäired;
- käitumis ja sõltuvusprobleemid (vihapursked, alkoholi liigtarvitamine).
EMO-sse pöördu kui tekkinud on tõsised psüühikahäired, mis tunduvad olevat patsiendile endale või teistele ohtlikud:
- äge psühhoos (luulud, meelepetted, paranoiad);
- segasusseisund;
- enesetapukatse.
Kokkuvõtteks
Antud soovituste loetelu on pigem juhendmaterjal, mis peaks su otsust lihtsustama enne terviseprobleemide teket. Seda on hea teada, kuid kindlasti ei ole see reeglistik, millest alati lähtuda.
Iga olukord on erinev ning kõik on suhteline, kus ühe inimese tõlgendus mingist terviseseisundist ei pruugi olla samasugune nagu kellegi teise oma.
Seetõttu on tähtis, et terviseseisundile annaks vajadusel professionaalse hinnangu ikkagi antud valdkonna spetsialist ehk tervishoiutöötaja. Kui enda või kellegi teise olukord on sinu arvates piisavalt tõsine, et sekkuma peaks meedik, siis ära kõhkle abi otsimast.
Kui kahtled, siis on üheks võimaluseks alati helistada perearsti nõuandeliinile valides numbri 1220.
Kui sinu arvates on tegu erakorralise seisundiga, mis ei kannata ootamist, siis helista julgelt Häirekeskusesse valides 112. Mõlemas asutuses on tervisespetsialistid, kes nõustavad. Selle kohta millal pöörduda EMO-sse ja millal perearsti poole laste puhul, loe meie varasemast artiklist.
Elu5 – Ragnar Vaiknemets
Allikas: Eesti Perearstide Selts.
Pildid: Pexels.com, Pixabay.com
